S T A T I O N

Login
News

STATION tuleb mobiili, Äripäeva tekstid monitooringus, Raudsaar paberlehtede tervisest

STATION tuleb mobiili, Äripäeva tekstid monitooringus, Raudsaar paberlehtede tervisest

Nagu meedia ise, muutub meediamonitooringu valdkondki kiirelt. Ole Stationi, ainsa kogu Eesti inforuumi hõlmava monitooringutööriista kasutajana kursis uute võimaluste, nutikate kasutusnippide ning ekspertide meediakommentaaridega. 

STATION kolis kasutajate juurde

Stationi uus nutirakendus toob kogu Eesti meediaruumi Sinu taskusse.

Enamgi – Stationi äpp lubab Sul kasutada pea kõiki täisversiooni võimalusi, olgu selleks otsingud erinevatest andmebaasidest, uudissisu filtreerimine, kajastuste edastamine, otsingute salvestamine, tekstide automaattõlge. Isegi tõeliste proffide jaoks asendamatuks saanud graafiline analüütikavaade on olemas!

Stationi nutirakenduse saad alla laadida nii Google Play‘st kui AppStore’ist. Äpi leiab rakendusepoodidest kõige lihtsamini üles otsinguga “station monitoring”.

KÕHUTUNNE VÕI ANDMED? Pikaajaliste trendide leidmine ja mõistmine inforuumis aitab konteksti asetada ja mõtestada ka päevakajalisi sündmusi. Seda enam, et kommunikatsioonivaldkonna järjekindel professionaliseerumine nõuab ka tänaselt suhtekorraldajalt paremat allikaviidet, kui isiklik kõhutunne.

Station.ee on ainus tööriist, mis lubab professionaalil andme- ja faktipõhiselt analüüsida teemade esilekerkimist ja arengut Eesti inforuumis: trüki-, online- ja ringhäälingumeedias, nii eesti- kui vene keelsetes kanalites. 

Miks on mõned tekstid Stationis hägused?

Mõni üksik väljaanne on kehtestanud piirangud sisu kuvamisele meediamonitooringu teenustes. Station tuvastab märksõnad siiski kogu teksti ulatuses.

Stationil on luba näidata sääraste tekstide algust 140 tähemärgi ulatuses, kuid Stationi kasutajale on kättesaadav kogu kajastuse metainfo nagu autor, kanal, auditoorium, kajastusele lisatud sildid jms. Kajastused on kasutatavad ka meediaanalüüsides ja analüütikamooduli graafikutes.

Eesti Meediaettevõtete Liidu juhataja Mart Raudsaar kirjutab spetsiaalselt Station.ee kasutajatele meediamaailma viimase aastakümne aktuaalseimast küsimusest – paberlehtede kuuldavast hukust.

Eestimaalased tarbivad meediat innukalt

Olen kuulnud aastaid jutte sellest, et paberajakirjandus – aga ka ajakirjandus sellisena, nagu me teda tunneme – sureb kohe välja.

Mart Raudsaar
Eesti Meediaettevõtete Liit

Millegipärast pole seda aga juhtunud, nagu pole ka välja surnud raadio peale televisiooni tulekut ning televisioon peale interneti tulekut. Mis puutub ajakirjandusse, siis ka sotsiaalmeedia ajastul on inimestele seda vaja. Olemasolevad meediakanalid muutuvad ja kohanduvad uue situatsiooniga, seega pole võimalik ka öelda, et muutuseid poleks.

Väljaandjate maailmaorganisatsiooni WAN-IFRA (mille liikmeks Meedialiit on) andmetel langevad paberväljaannete tiraažid kogu maailmas, välja arvatud Indias ja Hiinas, kus selle arengutsüklini jõutakse pisut hiljem, kuid tõenäoliselt möödub see ka kiiremini. Tööstusharu järgmiseks arengutsükliks on digimeedia. Seega, kui mõned meediagentuurid (nimesid nimetamata) ei pea pressi enam oluliseks planeerida, siis tegelikult on eestlased (ja ka meie venelased) jätkuvalt lugejarahvas, lugejanumbrid on üksnes kandumas digitaalsetesse väljaannetesse.

Toome mõned näited Eesti Lugejauuringu 2019. aasta esimese poole andmete põhjal. Postimeest loeb paberil 22,9% valimist ning veebist 57,0% valimist. Kogulugejaskonna leidmiseks ei tohi neid numbreid muidugi automaatselt kokku liita, sest paberlugejad ja veebilugejad on osaliselt kattuvad. Automaatsel kokkuliitmisel oleks Postimehe lugejaskond 79,9% valimist, kuid on tegelikult 65,7%, mis tähendab et 14,2% valimist loeb ajalehte nii paberist kui veebist.

Kõrvutame Postimehe numbreid Õhtulehe numbritega, mis on Õhtulehel 20,3% paberil ning 35,7% veebis, kombineerituna aga 52,4% koguvalimist. Näeme, et Õhtulehel on veebi ja paberi lugejate kattuvus Postimehega võrreldes oluliselt väiksem. Tehes varasemate uuringute abil üldistusi kõigi kanalite lõikes, võime järeldada, et tendents on üksnes veebilugejate kasvu suunas, kuid ka paberlehel on veel väga oluline roll.
Vaadates Põhjamaades toimuvat (Meedialiit võtab osa iga-aastastest Põhjamaade kirjastajate ajurünnakutest), võib väita, et ajalehtede paberversioonid leiavad üha enam niši inimeste kodudes nädalavahetusel, kui inimestel on rohkem aega. Nad muutuvad paksemaks ning neis on lugeda ka rohkem sellist materjali, mis oli varem pigem ajakirjade pärusmaa.

Näiteks San Francisco Chronicle on ehitanud endale köögi ja veinikeldri ning avaldab regulaarselt ülevaateid ja retsepte toitudest ja jookidest.

Seega ka paberversioonid ei sure niipea ning oluline on märkida, et teatud tüüpi reklaamid leiavad ka tulevikus paremini tee tarbijani just paberlehes (vihje on taas mõelda ajakirjadele ning sellele, millist tüüpi reklaami võib kohata nende lehekülgedel).

Mis puutub digimeedia struktuuri, siis see ei ole veel lõplikult väljajoonistunud ning jätkvualt toimub põnevaid eksperimente sisuga ja vormiga. Milles võib aga olla kindel, on erinevate meedialiikide sulandumine äripäeviti ilmuvates väljaannetes ning mobiiltelefonides meediatarbimise esilekerkimine. Näiteks Hispaanias Heraldo de Aragoni kirjastajad on kokku liitnud telejaama, paberlehe ja online’i toimetuse ning nende loomingut tarbib auditoorium igapäevaselt kõige enam nutitelefonide vahendusel: mis on levinud plahvatuslikult viimase kümne aasta jooksul. Nutitelefonide olulisuse suurenemist meediatarbimises võib näha Eesti Lugejauuringu põhjal väga selgelt ka Eestis.

Kindlasti on vara rääkida ka telekanalite surmast, ehkki ristmeedia tuleku tõttu on muutumas nende olemus ja positsioon Eesti meediaturul.

Üha tähtsamaks muutub järelvaatamine. Võib nentida, et inimesed vaatavad seda, mida nad tahavad, seal ja siis, kus nad tahavad. Kuid globaliseerunud maailmas näeme ka lokaliseerumise tendentsi: olulised on uudised kohalikust elust ja inimestest meie ümber. Sellest annab tunnistust kohalike väljannete populaarsus, seda näiteks Lõuna-Eesti näitel, kus edulooks võib pidada nii nädalalehte „Lõunaleht“ kui „Valgamaalase“ baasil loodud „Lõuna-Eesti Postimeest“. Teisisõnu, parim viis Eesti inimesteni jõudmiseks on jätkuvalt Eesti meedia.

Privacy Settings
We use cookies to enhance your experience while using our website. If you are using our Services via a browser you can restrict, block or remove cookies through your web browser settings. We also use content and scripts from third parties that may use tracking technologies. You can selectively provide your consent below to allow such third party embeds. For complete information about the cookies we use, data we collect and how we process them, please check our Privacy Policy
Youtube
Consent to display content from Youtube
Vimeo
Consent to display content from Vimeo
Google Maps
Consent to display content from Google
Spotify
Consent to display content from Spotify
Sound Cloud
Consent to display content from Sound