Eesti inforuumi kriitiliste teemade radar toob igakuiselt välja inimeste ja ettevõtete kindlustunnet enim mõjutavad indikaatorid kogu meediaruumist. Radar sisaldab ülevaadet teemadest, mis defineerivad kogu Eesti ühiskonda. Kriitiliste teemade avalik radar piirneb igakuiselt orienteeruvalt 10 teemaga, mida BMMG | Station analüütikud kõige olulisemana näevad.
Augustis lõppes Eesti meediaruumis suurem puhkuste aeg, mistõttu hakkasid meediaväljaanded taas aktiivsemalt päevakajalisi teemasid käsitlema. Nii kasvas möödnud kuul üldine kriitiliste teemade mainigute arv võrreldes juuliga ligikaudu 4000 mainingu võrra, mis ei ole küll hüppeline kasv, kuid markeerib meediaväljaannete aktiviseerumist sügise eel.
Kõige teravam ja enim kajastatud temaatika oli augustis endiselt hinnatõus (11 400 mainimist), mis edestab pea üle 2000 mainimisega Ukraina sõja temaatikat (9100 mainimist).
Suurim kajastustrendi muutus toimus hinnatõusu temaatikaga tihedalt seotud elektrihinna kajastamises. Võrreldes juuliga kajastati augustis elektrihinna tõusu teemat ligi 2000 mainimise võrra rohkem. Samas näiteks gaasi- ja mootorikütuste hinnatõusu mainiti meedias umbes 2500 korral, mis on peaaegu sama palju kui juulis.
Nii möödus augustis elektrihinna temaatika nii COVIDi kui ka keskkonna ja kliima teemadest, tõustes kriitiliste teemade pingereas viiendalt kohalt kolmandale.
Mure foon näib kasvavat
Hinnatõusust juhitud kajastustrendide jätkumist on näha ka perioodil 1. september kuni 12. september. Nii on septembri esimestel päevadel olnud meediapildis elektrihinna tõusu mured just erasektori vaatest. Samuti näitab eelvaade, et ka gaasi ja mootorikütuste teemal on rohkem kajastusi. Hinnatõusude kajastused panevad ajakirjanikke ka rohkem analüüsima palkade ja sissetulekute teemat.
Majandusliku mure foon võib septembri jooksul võimenduda kui ka väheneda. Siinkohal mängib suurt rolli kindlasti Euroopa Komisjon, mis peaks hiljemalt kuu keskel tulema välja energiahindade kasvu piirava tegevuskavaga. Kui komisjon pakub kiiresti rakendatava lahenduse just eraettevõtjate ja ennekõike suurtöösturite vältimatute püsikulude piiramiseks, siis võib elektrihinna ning sellega seonduvalt ka hinnatõusu temaatika meediapildis väheneda.
Samas kui Euroopa Komisjon ei leia enamusele Euroopa Liidu liikmesriikidele sobivat lahendust, siis jätkub hinnatõusu põhjustatud negatiivne foon. Viimasele võib anda hoogu ka Kremli režiimi otsus peatada Nord Stream 1 vahendusel tehtavad gaasitarned, kuni ELi riigid Vene-vastased sanktsioonid tühistavad.
Siiski on septembri esimesed päevad toonud ka positiivsust süstivaid uudiseid, kuna Ukraina väed on suutnud Ida-Ukrainas vabastada olulisi asulaid. Head rindeteated ei anna küll veel täit kindlust, et Ukraina suudab suruda Vene väed sõja-eelsete piiride taha, kuid kindlasti lisab ühiskonnale moraali sõja võimendatud hinnatõusu trotsida.
Ühtlasi ei tasu ära unustada, et ilmade jahenemisega ei alga mitte üksnes energiakulukas kütteperiood, vaid ka nakkushaiguste hooaeg, mis omakorda võib tähendada, et COVIDi temaatika võib taas hakata lähikuudel rohkem kõlapinda saama.
Copyright © 2021 Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ. All Rights Reserved